Külm nagu hundilaut

Väljas oli tagasihoidlik 30 kraadi sooja, rongis seevastu kodune 10 kraadi. Külm nagu hundilaut noh. Huvitav kust see fraas üldse tuleb, hunte ju laudas ei hoita ja isegi kui hoitaks, siis miks neid külmas peaks hoidma 🙂

Igatahes rongis meie vagunis konditsioneer üürgas täiega ja ükski rongis olnud tegelastest ei osanud sellega midagi peale hakata, ainult naeratasid ja ütlesid “I cant”

Teisest küljest 10 kraadi on nagu meie suvi, ma panin kampsuni selga ja ei teinud teist nägugi, Kertu aga … no vaadake ise.

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Rongiga Malaisiasse

Täna istume rongi peale ja sõidame naaberriigi Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse. Singapuri raudteejaam on kohe Malaisia piiri ääres, seal tehakse passikontroll ära ja edasi on ees umbes 6 tundi sõitu. Erinevalt Brasiilia Curitiba rongist pidi see täiesti normaalne rong olemas, aga eks me homme saa täpsemalt teada

Screen Shot 2015-03-29 at 21.33.36

Singapurist üldiselt

Väike riik (kogu riik on väiksem kui meie Hiiumaa), aga siin elab 6 miljonit elanikku. Singapuri keelt pole olemas ja rahvusena on nad veel väga noored – riik asutati alles 1965 aastal. Esimesed 30a oli riigipea (peaminister) Lee Kuan Yew ja selle tiitli päris temalt ta kõige vanem poeg, kes valitseb tänaseni.

Lee oli väga kõva käega valitseja, kui ta ütles et midagi on vaja teha, siis tehtud see ka sai. Ja just tema käe all sai Singapurist üks tugevaima majandusega riike siinkandis.

Kui tänavatel ringi käia, siis on kõik on hästi moodne, puhas ja korras. Pealtnäha ilus, enamus maju on suured ja kõrged kortermajad või pilvelõhkujad – nende vahel on igasugu parke, aedu ja veekogusid ka, aga midagi jääb selle kõige juures kripeldama ka … raske öelda, mis see täpselt on – isikupära puudumine?

Üks huvitav fakt ka – Singapuris võib nätsu maha viskamise (või kuhugi kleepimise) eest saada kuni 500 dollarit trahvi. Tegelikult nätsu isegi ei müüda kusagil ja selle import on keelatud, aga ega piiril läbi ei otsita, nii et kui tahta, siis ilmselt saaks sisse tuua. Muidugi ega normaalne inimene niikuinii ei viskaks nätsu maha ega kleebiks seda kusagile, aga seadus kehtestati just sellepärast, et leidus tolvaneid, kes seda tegid ja see seadus kehtib tänase päevani.

Paar pilti tegin ka Singapore Flyeri (suur vaateratas) ja Marina Bay ümbrusest (see on see kolmest tornist koosnev pilvelõhkuja-hotell, mille katusel on suur taldrikutaoline moodustis. Seal sees on bassein – me ise sinna ei saanud, sest polnud hotelli külalised, aga internetist laenasin ühe pildi:

Marina-Bay-Sands

Võimas, kas pole?

Edasi tulevad minu enda tehtud pildid

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Singapuri linnuaed

Linnuaed on loomaaiast eraldi ja hoopis teises kohas, aga see oli ka päris lahe. Esimesed 3 pilti näitavad, et kuidas see koht välja näeb ja ülejäänud on kohalikest elanikest 🙂

Suurem osa lindu on ikkagi puurides, aga need puurid on ikka väga-väga suured, papagoide oma näiteks vähemalt 100 meetrit pikk, teist sama palju lai ja umbes 10m kõrge. Selle puuri sisse on ehitatud jalgrajad, sissepääsu juurest saab topsiga osta mingit pläga (väliselt meenutas natuke kookosepiima), mis papagoidele väga meeldib, nii et kui nad seda topsi su käes näevad, siis lendavad kohe kohale ja kukuvad maiustama

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Hong-Kongist Singapuri

Singapur on üsna väike, umbes 75% Hiiumaa pindalast, aga siin elab 5.4 miljonit inimest. Ajalooliselt osa Malaisiast, aga 1965a visati nad välja, sest poliitikud ei saanud omavahel läbi ja nii sündis uus riik. Algul olid nad hästi vaesed, aga tänaseks on nad üks tugevaima majandusega riike sealkandis.

Lend #28
Jetstar Asia, 3K-698
25. märts
Hong-Kong (HKG) 14:20 – 18:15 Singapur (SIN)

Screen Shot 2015-03-25 at 09.14.13

Hong-Kong päeval

Trammid

Kõik Hong-Kongi trammid on kahekorruselised, sest inimesi on palju, nad elavad tihedalt koos ja kõik tahavad kuhugi saada. Esimene trammiliin avati 1904, nii et tänaseks on Hong-Kongi tramm juba 111 aastat vana. Kohalikud elanikud kasutavad trammide kohta mõnikord sõna ding-ding (selle hääle järgi, mida tramm teeb jalakäijaid hoiatades. Trammi sisse minnakse tagant uksest ja sõidu eest makstakse esiuksest väljudes. Pilet maksab sõltumata sõidu pikkusest – vahet pole kas sa sõidad 1 peatuse või 100 – 2.30 Hong-Kongi dollarit, see on umbes 0.27 eurosenti.

Untitled

Untitled

Koduabilised

Hong-Kongis on paljudel peredel palgatud koduabiline mõnest vaesemast riigist – näiteks Filipiinidelt. Nad elavad koos perega päeval ja öösel, aitavad lapsi kasvatada, koristada, saavad selle eest suht minimaalselt palka ja võivad kord aastas kodus käia. Pühapäev on neil ainus vaba päev ja seda nad veedavad linna peal – neil on omad vaibad kaasas, need laotatakse kusagile kõnnitee äärde või jalakäijate silla peale maha ja siis veedetakse seal niimoodi tükk aega. Me juhtusime just pühapäeval linnas jalutama ja meil oli vaja ühest sillast üle minna – tõesti oli selline tunne, nagu oleks kellegi teise elutuppa astunud, vaibad maas, inimesed peal, ajavad mingeid oma asju. Tundsime ennast igatahes üsna ebamugavalt ja lasime sealt ruttu jalga

Untitled

Untitled

Järjekorrad

Tundub, et hiinlastele meeldib trügida. Kui Eesti moodi järjekorras seista, nii et sul ikka natuke personaalset ruumi ka on, siis nende jaoks pole see üldse järjekorra moodi ja võib lihtsalt vahele tulla. Ja ükskord metroos, meie peatus oli just tulemas, tõusime püsti, läksime ukse juurde .. ja üks lühemat kasvu tegelane puges mul lihtsalt kaenla alt läbi. Ma ei tea, kas ma olin mööbli moodi või mis .. muigama pani igatahes

Euronormid
Meil siin tohib liha ja kala müüa ainult külmikutest, kõik peab olema korras ja puhas. Hong-Kongis sellele nii palju tähelepanu ei pöörata. Liha ripub lihtsalt tänava ääres konksu otsas, valid meeldiva tüki välja ja küsid endale. Igasugu kalad, molluskid ja peajalgsed on sealsamas kõrval vett täis karpide sees. Näita aga näpuga ja kohe pakitakse kaasa.

Untitled

Untitled

Laevad
Hong-Kongi Star Ferry laevafirma asutati 1888 ja töötab tänase päevani. Laevad näevad välja nagu oleks nad ka sellest ajastust, aga sisu (mootorid) on neil ikka uuemast ajast. Aga sihuke retrotunne on küll. Sadamad ja laevad ka on kahekorruselised, ülemisel korrusel maksab pilet natuke rohkem. Kohalikud kasutavad neid laevu ka üsna aktiivselt, kuigi saari ühendavad ka mitmed raudteed ja autoteed, põhjuseks jälle hind – ühe otsa laevapilet on nädala sees 2.50 (30 eurosenti), nädalavahetusel natuke rohkem.

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Ocean Park

See on kombinatsioon loomaaiast, akvaariumitest, lõbustuspargist, delfiinishowst. Seal on kõike ja päris tore oli seal mõned tunnid veeta. Pargi ühest osas teise saab köisraudtee või maa-aluse rongiga, mis näeb välja nagu allveelaev.

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Peak Tram

Peak Tram, ligikaudses tõlkes tiputramm. Hong-Kong on üsna mägine, üks tippudest kannab nime Victoria Peak ja sinna on ehitatud furnikulaar – see on see süsteem, kus on 2 “rongi”, mis on omavahel trossidega ühendatud, üks tuleb alla ja tõmbab teist üles ja pärast jälle teistpidi tagasi. Üles sõites istud näoga sõidusuunas, alla tulles seljaga – sest ümber neid vaguneid ei pöörata ja istmeid ka ümber pöörata ei saa.

Tipust aga avaneb tore vaade tervele Hong-Kongile

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Öine Hong-Kong

Hong-Kong koosneb mitmest saarest, ühe nimi ongi Hong-Kong, teised on nimega Lantau ja kolmas – selline poolsaare moodi saar – on Kowloon. Lisaks peotäis väiksemaid saari ka. Saarte vahel saab sõita laevadega, mõned laevad sõidavad ka niisama ringiratast. Meie käisime täna peale päikseloojangut ühe sellise laevaga sõitmas. Kaldad on kõik kõrghooneid täis, need omakorda tulesid täis ja see vaatepilt, mida öösel näha saab on ikka päris võimas

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Tsink Plekk Pang

Algul kõndisime mööda Tsuen Fu tänavat, siis pöörasime vasakule Tai Ha peale ja lõpuks jõudsime Tsue Wan liini Tai Wo Hau metroojaama, ostsime piletid, sõitsime läbi Kwai Hing ja Kwai Wongi kuni Lai King peatuseni. Seal istusime teise rongi peale ümber, aga see sõitis ainult Tsing Yi-ni, nii et pidime maha tulema ja järgmist ootama. Järgmisega saime lõpuks Tung Chungi kohale. Seal tuli paarsada meetrit mööda Hing Tung, Tat Tung ja Shun Tung tänavaid kõndida, et Ngong Ping köisraudtee peatusesse jõuda ja sellega Ngong Ping külasse sõita, seal vaatasime Po Lin kloostri ja Tian Tan Buddha üle.

Kaarti vaadates jäid veel paar rongipeatust silma:

Long Ping – see on sügaval maa all ja seal on hästi aeglane internet
Heng On – seal on hästi järsk kurv ja tuleb kõvasti kinni hoida

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Hong-Kong

Hong-Kong kuulus kuni 1997 aastani Suurbritanniale, siis anti ta üle Hiinale ja täna on ta eristaatusega piirdkond. Hiinasse saamiseks on Eesti kodanikul vaja viisat, aga Hong-Kongi saame ilma (viisa piirilt).

Hong-Kong on umbes Hiiumaa suurune, seal elab 7 miljonit inimest.

Lend #27
Hong Kong Express, UO-1633
20. märts
Tokyo-Narita, Jaapan (NRT) 14:50 – Hong-Kong International (HKG) 18:50

Screen Shot 2015-03-20 at 08.37.31