Kuidas me ümber maailma reisisime

Need mõtted, mis mul enne reisi olid panin ma tookord kirja. Nüüd tagasi vaadates olen ma väga rahul, et me selle ümbermaailmareisi ära tegime. See oli üks suur eluunistus ja nüüd on see tehtud.

Läbitud teekonda kaardil saab vaadata sellelt lingilt.

Siiani pole ma täpsemalt kirjutanud sellest, et kuidas me reisisime.

Kui Sinul, kes sa seda loed, on veel mõni küsimus selle kohta, et kuidas ümber maailma reisitakse, siis esita oma küsimus kommentaarina ja ma vastan nii hästi kui oskan.

Kohvrid ja kotid.

IMG_1085

Needsamad kohvrid siin pildi peal. Nad olid meil enne reisi olemas, üks on pealtnäha suurem kui teine, ent mõlemad mahutasid umbes 22-23 kilo. Kohvrite sees olid peamiselt riided ja jalanõud igasuguste ilmastikutingimuste jaoks, selle arvestustega, et umbes 10 päeva saaks ilma pesu pesemata hakkama.

Suurematest asjadest oli kaasas snorgeldamisvarustus (lestad, maskid, snorkel), sest kogu selle reisi vältel me käisime ikka kümneid kordi snorgeldamas ja rendivarustust pole mõnikord üldse saada või on see väga kehva kvaliteediga, nii et see läks igati asja ette.

Kaasas oli ka kokkupandav statiiv fotoka jaoks – see on küll üsna kerge ja käis üsna väikeseks kokku (ca 50m pikk kokku panduna), ent oli siiski täiesti tarbetu.

Lisaks olid meil tavalised seljakotid (20 või 30L ma täpselt ei tea), seal olid näiteks arvutid, fotokas ja muud väärtuslikumad asjad, mida check-in pagasisse panna ei tahtnud.

Ma tean, et mõni suudab taolise reisi 30L seljakotiga ära teha, aga meie jaoks ei olnud see eesmärk, sest erinevate kohtade vahel liikusime me tavaliselt lennukiga – kuigi mõnikord ka bussi või rongiga – ja kohale jõudes tuli see laadung lihtsalt ööbimiskohta toimetada. Mõnikord oli meil rendiauto, mõnikord kasutasime taksot, kuidas kunagi – igatahes väga tihti neid asju endaga kaasa tirima ei pidanud.

Niisiis meie reisimise stiiliga sobis see kokku küll ja erilisi probleeme ei tekitanud.

Kaasas oli ka väike elektrooniline kaal, selline mille saab rihmaga kohvri sanga külge kinnitad ja mis siis üles tõstes näitab, et palju kott kaalub. See oli oluline, sest üsna paljudel lennufirmadel on ära antavale pagasile kaalupiirid ja seda ületades tuleb juurde maksta.

Nii et ülekaalu me vältisime. Enamasti on kaalupiiriks 23kg, mõnikord harva 30kg (Etihad, Sri Lankan), mõnikord harva aga pole pagasit üldse pileti hinna sees ja siis tuleb see eraldi juurde osta (Jetstar, Hong-Kong Express). Neil viimastel on aga pileti hind enamasti nii odav, et ka pagasitasu asju eriti hullemaks ei muuda.

Lennukipiletid

Lennukipileteid ostsime käigupealt, aga alati 2 või 3 riiki ette. Ette ostsime sellepärast, et mõnikord kord check-inni tehes või riiki sisenedes soovitakse teada, et millal ja kuidas sa jälle ära lähed ning siis peab sul järgmine pilet ette näidata olema.

Teine põhjus ette ostmiseks oli see, et mida lähemal lennukuupäev on, seda kallimad kipuvad piletid olema.

Üks huvitav infokild veel – mõnikord on nii, et edasi-tagasi piletid on odavamad kui ühe otsa piletid. Ei ole väga loogiline, aga lennukipiletite hinnad ongi üks paras raketiteadus.

Ühe korra ma seda omapära ka ära kasutasin – ostsin edasi-tagasi piletid, sest need olid üle kahe korra odavamad, kui ühe otsa omad. Lendasime ühe suuna ära ja seejärel viisaka inimesena helistasin lennufirmasse ja küsisin, et kas tagasilendu tühistada saaks? Sai küll, aga selle eest oleks pidanud maksma räige lisatasu. Tõsiselt ebaloogiline minu jaoks – tühistagu see pilet ära ja müügu kohad kellelegi teisele, aga ei .. igatahes meie poolt jäid nood 2 kohta seal lennukis lihtsalt tühjaks.

Kujutan ette kuidas lennujaamas mitu korda kuulutati, et “please come to the gate, your plane is ready for departure”. Südametunnistus natuke piinas küll, aga mitte väga pikalt.

Üleüldse tundub, et see soodsate piletite otsimine ja leidmine on omaette teadus või vähemalt täiskohaga töö, mul kulus mõnikord ikka tunde, et sobiv variant leida. Kasutasin selleks erinevaid veebisaite, näiteks ITA Matrix, Kayak, Hipmunk, lennufirmade kodulehti jne ..

Valiku tegemisel oli enamasti määravaks hind – et kuhu odavamalt saab, aga mõnikord ka kindel eesmärk. Näiteks Kuala Lumpurist Seišellidele saamiseks olid kõige soodsamad piletid ühe ümberistumisega Sri Lankal. Tõenäoliselt sellepärast, et Sri Lankal tegutseb ka odavlennufirma Mihin Lanka, nii et üks meie kahest lennust oli just nendega. Kuigi Sri Lanka on huvitav riik, siis meid huvitasid Seišellid rohkem ja nii me Sri Lankal pikemat peatust seekord ei teinudki.

Viisad

Eesti pass on üks võimas asi, sest sellega saab viisavabalt sisse 134 erinevasse riiki, maailmas on ta sellega 13ndal kohal. Ainsa viisana tegime me enne reisi ära Ameerika Ühendriikide ESTA taotluse ja Austraalia E-Viisa, sest mõlema riigi kohta teadsime me ette, et sinna me kindlasti lähme, rohkem meil midagi ette valmistatud polnud.

Pass näeb praegu – peale reisi – välja selline:

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Öömajad

Enamasti kasutasime AirBNB-d, see on see veebisait kus igaüks võib oma korteri, maja või paadialuse välja rentida ja nad tegutsevad sõna otseses mõttes üle maailma. Muide, kui sa toda linki klikid ja endale sealt öömaja broneerid, siis mina saan oma järgmisest rendist 25 dollarit alla.

Peale ööbimist saavad nii üürileandja kui üürija üksteisele kommentaari jätta, see teeb järgmistel öömaja otsijatel otsustamise lihtsamaks, et kas pakutav koht on ikka hea koht ja teistpidi tagasi ka – üürile andja saab otsustada, et kas ta ikka tahab sellist inimest oma katuse alla. Meie kohta jäetud kommentaare saab lugeda siit. Praegu on neid kokku 20, 2 on veel puudu.

Mõnikord juhtub, et AirBNB-st midagi sobivat ei leia, ei sobi kas hind või koht või midagi muud ja siis paar korda kasutasime ka homeaway.com nimelist saiti.

Ja paar korda olime lihtsalt hotellides ka – näiteks siis, kui on hommikul vara vaja lennuki peal olla või kui lihtsalt ei leidnud ühtegi normaalset üürikat.

Koduigatsus

Umbes 2 kuud peale algust tuli räige koduigatsus peale. Avaldus see nii, et ärkad öösel üles ja on sihuke hetk, et pole õrna aimugi, kus sa oled, kus WC või köök on, et mitte miski pole oma koha peal.

Või siis päeval polnud mitte mingit tahtmist üldse tolle hetke “kodust” välja minna, sest tunned et uusi elamusi on juba liiga palju saanud ja rohkem enam ei mahu.

Selline veider tunne, mida varem olnud pole.

Aga see läks üsna ruttu üle, mõtlemises toimus mingi nihe või muutus ja selline “on the road” elu hakkas ühel hetkel täiesti normaalne tunduma.

Jõuad uude kohta ja vaevalt oled seal päeva olnud, kui juba tundub nagu oleks juba kuu aega olnud. See reis oligi lõpuks nagu normaalne igapäevane elu.

Lõpuks koju tagasi jõudes – kurbust ega midagi taolist ei olnud, oli hoopis rahulolu, et läksin, tegin ja nüüd olen tagasi.

Mis veel?

Tahad midagi veel reisi kohta küsida? Kirjuta kommentaar ja ma üritan vastata.

7 thoughts on “Kuidas me ümber maailma reisisime

  1. Kati 2015-04-19 / 14:35

    Tere Anti & Kertu
    Tervet teie reisi jälgis kogu meie pere. Suured tänud nende rohkete postkaartide eest!
    Minul natuke huvi reisikindlustuse kohta. Kas te tegite mingi paketi ja mis oli kindlustusfirma, kui see saladus pole?

    Like

    • dukekala1 2015-04-19 / 14:49

      Meil oli reisikindlustus ihi.com-ist, https://global.ihi.com/Travel+Insurance.aspx?cmpid=bup-ac284412

      Iial ei tea, mis juhtuda võib .. saad mõne haiguse, kukud kuidagi õnnetult, satud liiklusõnnetusse – näiteks Ameerika Ühendriikides on igasugune arstiabi meeletult kallis. Nii et lihtsalt oma meelerahu huvides tegime selle kindlustuse

      Nüüd tagant saab öelda, et õnneks ei läinud tarvis.

      Like

  2. Annela 2015-04-19 / 20:06

    Kas passis lehed otsa ei saanud? 🙂

    Like

      • Kaur 2015-04-19 / 23:03

        Siis saate teise ringi veel teha – tagasi ka!

        Like

  3. steke 2015-04-29 / 20:55

    Väga huvitav lugemine, minul samasugune unistus/plaan- ümber maailma reisida. Tahtsin küsida, et kas parem on ring peale teha kella suunas, või pigem vastupidi? Miks?

    Like

    • dukekala1 2015-04-30 / 00:07

      Mina arvan, et mitte mingit vahet ei ole mispidi seda teha. Meil määrasid suuna ära “leitud” lennukipiletid Düsseldorfist Curacaole.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s