Tagasi tulevikku

Täna me lahkume Havailt ja liigume edasi Fijile. Tegemist on mõnes mõttes unikaalse lennuga, sest see läheb üle rahvusvahelise kuupäevajoone. Ilmselt on kõik 31. detsembril uudistes või telekas näinud pilte ja videoid sellest kuidas uus aasta on juba Uus-Meremaal, siis Austraalias, edasi Hiinas ja nii ta järjest lähemale tuleb.

Kogu maailm on jaotatud ajatsoonideks – Greenwichi meridiaan ehk nullpunkt asub Londoniga samal pikkuskraadil. Greenwichist ida poole tähistatakse ajatsoone plussmärgiga, näiteks Tallinn on praegu, talveajal, GMT+2. Greenwichist lääne poole on tähistused miinusega, näiteks New York on GMT-4

On olemas ka teine äärmus – see koht maakeral kus plussid ja miinused jälle ringiga kokku saavad. See joon, millest ühel pool on üks kuupäev ja teisel pool järgmine (või eelmine sõltuvalt sellest kustpoolt vaadata) – seda nimetatakse rahvusvaheliseks kuupäevajooneks. See asub Vaikses ookeanis ja läbib muu hulgas ühte Fiji saartest.

Meie lennuk siirdub kõigepealt Honolulust lõunasse Kiribati saarele – kus tehakse tunnine peatus. Ja seejärel edasi edelasse – Nadi lennujaama Fijil. Ma muidugi loodan, et see väga nadi lennujaam ei ole, aga sellised need kohanimed neil on.

Lend #21
Fiji Airlines, FJ-823
Honolulu International, US (HNL), 10. jaanuar 12:00 – Nadi, Fiji, 11. jaanuar 19:30

Vahepeatus on Jõulusaarel, Kiribatis (CXI) 15:10-16:10

Pange tähele, et start on 10. veebruaril kell 12 päeval ning maandub 11. veebruaril 19:30 õhtul – aga lend ei kesta muidugi mitte 31 tundi vaid ainult 9 tundi ja 30 minutit, sest me lähme üle kuupäevajoone – sellest ka postituse pealkiri 🙂

Kui praegu, Oahul, on meie kellaaeg Eestis 12 tundi taga, siis Fijile jõudes ja kuupäevajoont ületanuna oleme me Eestist juba 10 tundi ees.

Screen Shot 2015-02-09 at 17.36.31

Screen Shot 2015-02-09 at 17.37.19

1060 astet

Kolm maani täis joodikut roomavad keset ööd ja pilkast pimedust mööda raudteed. Esimene kirub: “Kurat, küll on ikka pikk trepp”. Teine lisab: “Ja nii madalad käsipuud ka!”. Kolmas ajab pea kuklasse, vaatab ette, näeb tulesid ja lohutab “pole viga poisid, lift juba tuleb”.

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest:
Maakera peal on üks ookean, nimega Vaikne ookean
Vaikse ookeani keskel on üks posu saari, nimega Havai
Keset Havai saarestikku on üks saar nimega Oahu
Oahu saar on moodustunud vulkaanidest, mis tänaseks on ammu kastunud
Ühe vulkaani nimi on Koko ja selle kraatri tipp on umbes 368m merepinnast

Kraatri äärel asusid II maailmasõja ajal punkrid, sinna meeste ja varustuse toimetamiseks oli kasutusel raudtee. Täna see raudtee enam kasutusel ei ole ja sellest on tehtud hoopis matkarada, millel on 1060 astet – astemeteks enamasti vanad raudteeliiprid. Ühe koha peal on üks sillataoline moodustis ka, kus liiprite all maapinda pole. Mingid herilased olid endale sinna silla juurde otsustanud pesa punuda – kujutage ette, astud samm-samm haaval mööda liipreid, üritad tasakaalu hoida, et mitte alla kukkuda. Ja siis on seal veel herilased ka. Väga head ja malbed herilased muide, ei teinud midagi 🙂

Igatahes me ronisime sinna otsa ja ronides tuli see anekdoot meelde. Alguses on rada suht lauge, aga mida ülespoole, seda järsemaks läheb. Lõpus oli ikka päris raske ja jala võttis värisema, aga tipust avanenud vaade oli kõike seda väärt.

Edasi räägivad juba pildid

See triip on raudtee/rada. Ja need pisikesed värvilised sipelgad on inimeed
Untitled

Hoiatused. Puhka tihti, joo palju vett, püsi kogu aeg raudteel (kõrval on aktiivne lasketiir)
Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Siinsamas lähedal on üks

Tänase päeva õppetund on selline, et kui ameeriklane ütleb sulle “jah, siinsamas lähedal on üks”, siis ta peab silmas seda, et sa lähed autoga.

See, et Sa otsustad kõndida, sest “see on ju lähedal” ja pead siis tee peal kolme inimese käest küsima, et “vabandust, kus see olla võiks?”, sest igasugune “lähedal” asumise lävi on mitu korda ületatud ja leiad otsitu umbes pooleteise kilomeetri kauguselt, on puhtalt su oma naiivsuse viga.

walking

Pearl Harbour

Pearl Harbour (ehk pärlisadam) – mereväebaas Oahu saarel. Just siin toimus II Maailmasõja ajal jaapanlaste rünnak, mis tõmbas ka Ameerika Ühendriigid sõtta, sellest on mitmeid dokumentaalfilme ja paar Hollywoodi filmi ka tehtud – kõige kuulsam ilmselt “Pearl Harbour” aastast 2001

Baas on tänase päevani aktiivses kasutuses, aga mõned osad baasist on eraldatud ka muuseumidele – siin asub näiteks allveelaev USS Bowfin, lahingulaev Missouri, lennundusmuuseum jms.

Eri kohtade vahel saab liikuda bussiga ja sõidu ajal räägiti baasist ja ajaloost, erilist tähelepanu pöörati sellele, et “tegemist on aktiivses kasutuses mereväebaasiga, pildistamine pole lubatud enne kui selleks luba antakase”. Huvitav detail oli ka see, et kui juttu oli sellest kuhu buss liigub või sellest mida võib ja mida ei või teha, siis see tekst oli algul inglise keeles ja pärasti korrati jaapani keeles. Kui aga räägiti ajaloost, jaapanlaste rünnakust, siis see oli ainult inglise keeles. Miks just jaapani keeles? Sest miskipärast on siin Havail väga-väga palju jaapanlasi ja mõned suuremad turismiatraktsioonid ongi täiesti kahekeelsed.

Lennujuhtimistorm – siiani alles ja Pearl Harbouri filmis on ka seda näha (kuigi seal ta ei ole nii ilusti värvitud) Untitled

Angaari uksed – kuuliaugud Pearl Harbouri rünnakust saadik
Untitled

Untitled

Uuema aja silt
Untitled

Allveelaev USS Bowfin. Üks asi, mida mina ei suudaks teha on allveelaevaga vee all olla. Jube sitt tunne oleks, kitsas, ümberringi kriuksuv ja kolisev metall, midagi ei näe, võeh.

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled
Untitled

Untitled

Untitled

Lahingulaev USS Missouri.

Sellel laeval on huvitav ajalugu – ta sai valmis jaanuaris 1944, osales teises maailmasõjas, just sellel laeval kohtusid omavahel admiral Chester Nimitz, kindral Douglas McArthur ja teiste liitlaste esindajad ning jaapanlaste delegatsioon ja kirjutati alla jaapanlaste kapitulatsioonile. See juhtus 29. augustil 1945 ja see lõpetas II Maailmasõja.

Laeva kasutati edasi kuni 1955 aastani ja siis ta konserveeriti ning ta jäi 30 aastaks seisma. 1986 aastal võeti laev aga uuesti kasutusse, relvastus moderniseeriti ja selleks ajaks juba üle 40a vana laev osales ka näiteks Lahesõjas. Ja lõbusama poole pealt – just USS Missouri pardal filmiti see Cheri muusikavideo:

Ja lõpuks – alates 1992 aastast saadeti laev erru, nüüd asub ta Pearl Harbouris ja on muuseumlaev.

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Oahu

Havai sai USA osariigiks 1959 aastal, asub keset Vaikset ookeani ja koosneb kaheksast suuremast ja tervest reast väiksematest saartest. Kõik need saared on tekkinud veealustest vulkaanidest. Meie oleme Oahu nimelisel saarel, see on suuruselt kolmas (umbes poolteist Hiiumaad) ja siin asuvad näiteks Havai pealinn Honolulu ning ajaloost tuntud Pearl Harbour.

Kuigi siin on parasjagu talv, siis ilm on ikkagi väga soe – päeval on õhk kuni 28-30 kraadi.

Sellise autoga sõidame ringi – 2014 kabriolett Ford Mustang. Broneeritud oli meil tavaline väikeauto, aga pabereid täites selgus, et Alamol on parajasti sooduskampaania ja väga väikese lisatasu eest on võimalik saada kabriolett. No ei suutnud mina sellisele pakkumisele vastu panna 🙂 Kertu algul protesteeris, aga nüüdseks on ka tema seda elamust nautima hakanud.

Untitled

Untitled

Ja ülejäänud pildid Oahu eri paikadest

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Untitled

Järgmine peatus – Havai

Täna me hakkame Vaikset ookeani ületama – esimene peatus on Oahu saar Havai saarestikus.

Screen Shot 2015-01-31 at 05.31.30

Too hind seal ekraanipildil on mingi täielik jama – meil läks see kahe peale kokku kõvasti vähem maksma.

hinewzz

Lend #20
31. jaanuar
Alaskan Airlines, AS-895
San Diego, US (SAN) 11:20 – Honolulu, Havai, US (HNL) 15:30 (ca 6 tundi)