Apollo

Kui ameeriklased muuseumit teevad, siis oskavad nad selle hästi põnevaks teha.

Atlantisest ma juba rääkisin, aga samas kohas Kennedy kosmosekeskuses on ka Apollo näitus. Apollo nime kandsid siiani ainsad kosmoselaevad, mis on Kuu peal käinud. Kokku oli neid 7 (Apollo 11 kuni Apollo 17), 6 neist ka maandusid/kuundusid, üks – Apollo 13 – paraku mitte. Sellest, mis 13-ga juhtus, saab teada samanimelisest filmist – Apollo 13 (Tom Hanks peaosas).

Näituse algab “firing room”-is, ehk kontrollruumis, kust Apollod teele saadeti. Suurem osa sellest on tänase päevani ilusti alles ja korras hoitud, täpselt sellisena nagu ta siis oli (ka seda näeb Apollo 13 filmist). Ja see pole lihtsalt niisama vaatamiseks seal, vaid kogu countdown mängitakse uuesti läbi, kontrollpultidel ja seintel tuled süttivad ja kustuvad, videoekraanid näitavad seda pilti, mis stardi hetkel oli – kõlaritest tulevad tol hetkel salvestatud hääled. Stardi hetkel hakkab kogu ruum vibreerima ja ümberringi on sihuke raketi stardi mürin. Väga võimas elamus.

Kohe kui see lõpeb, siis pääseb järgmisse ruumi – suurde saali, kus on üles pandud Saturn 5. See kanderakett, mis kõik Apollod orbiidile viis. Neid ehitati mitmeid, 3 jäid lõpuks kasutamata ja üks neist on Kennedy kosmosekeskuses kõigile vaatamiseks. See on tänase päevani suurim inimese ehitatud rakett ja ainus, mis on viinud inimesi kõrgemale kui maalähedane orbiit. Ta on 110m pikk, läbimõõt 10m, kaalub 3000 tonni ja koosneb 3 sektsioonist. Suurem osa raketi massist on ju kütus ja sedamööda kuidas seda stardil põletatakse ja raketi astmed kasutuks muutuvad eralduvad need kosmoselaevast (jällegi on seda kõike filmist näha)

Raketi ümber on veel igasugu põnevaid objekte – näiteks kuukapsel, erinevate skafandrite prototüübid ja need, mis ka päriselt kuu peal käisid, kuu pealt toodud kivid. Ühte kivi sai katsuda ka, aga see oli ilmselt kulumise vältimiseks mingisse läbipaistvasse plastikusse valatud, nii et näpu all tundus nagu tükk plastikut.

Ja lõpuks oli seal veel üks interaktiivne show esimest kuumaandumisest – sellest, kuidas Neil Armstrong kapslist välja astus ja oma kuulsad sõnad “see on väike samm inimesele, aga tohutu hüpe inimkonnale” ütles. See oli tõeliselt võimas hetk ja mul on tõesti väga kahju, et me enam teistel planeetidel ei käi.

Seal oli ka üks pilt sellest, mis mulle eriti meelde jäi – meie pisike sinine Maa sellisena nagu ta kuu pealt paistab. Vaatad seda ja mõtled, et mis kuradi jama me siin ometi korraldane – piirid, sõjad, poliitika … ja samas kogu see planeet, kus see kõik toimub, on üks pisike kaduvväike täpp universumis.

Äh, mis ma ikka seletan, vaadake parem pilte

Mõnes fimis on näha olnud, kuidas raketi stardil suured tähed U, S ja A kaamerast mööduvad.
Ajalehe väljalõige päevast kui Apollo 11 kuundus
Igal missioonil (Apollod, süstikulennud, kõik teised ka) on oma unikaalne embleem,see on õmmeldud näiteks skafandritele. Mõned neist on väga laheda kujundusega

Apollo 16-ga käis kuul ka Duke

Sellelt platvormilt on startinud kõik inimesed, kes on kunagi mõnel teisel planeedil käinud

Täitsa nagu 21. sajand

Jõudsime Space Coastile

Kosmoserannik – nii nimetatakse Florida idarannikut Cape Canaverali läheduses. Homme hommikul (umbes 13-15 tunni pärast) stardib siit Delta IV Heavy kanderakett Orion kosmoselaevaga (see peaks kunagi tulevikus inimesed Marsile viima).

Raadio ja kohalikud telekanalid räägivad sellest iga 5 minuti tagant, hotellid pidid kõik viimaseni läbi müüdud olema, näha on et inimesed on väga põnevil ja ärevil. Väga lahe värk, täitsa nagu 21. sajandil elaks 🙂

Lisatud 4. detsembril

Ärkasime hommikul 5:15 üles ja sõitsime 40 miili maha, et starti vaatama minna. Leidsin internetist infot ühe hea platsi kohta. Alati võib muidugi Kennedy Space Centerisse kohale minna, aga seal pidid puud ees olema ja stardiplatvormi ei näe. See “leitud” koht aga natuke kaugemal, ent otse vee ääres ja üle lahe näeb ka stardiplatvormi. Paraku oli seal umbes paartuhat nimest veel 🙂 Aga sellest polnud midagi, sest ruumi oli laialt käes.

Ühel tegelasel oli raadio ka kaasas ja sealt kuulis otseülekannet. Päris lahe oli kuulata seda checklisti, “payload? – GO”, “booster? – GO”, “range? – GO” ja samal ajal näha seda raketti enda ees.

Paraku lükati starti mitu korda edasi – algul oli üks paat turvaalasse ära eksinud, hiljem oli tuul liiga tugev ja mõned probleemid veel tekkisid – nii et täna starti polnud, sest selleks eraldatud ajaaken sai lõpuks otsa (aken tähendab seda, et kosmodroomi ümbruses keelatakse teatud kellaegadel igasugune lennu- ja laevaliiklus – aga see piirang ei saa kehtida terve päeva, max paar tundi). Kokku ootasime 4 tundi seal.

Homme lubatakse uut katset, nii et lähme uuesti vaatama.